Nimelt jõuame siis otsapidi Instagramini. Üks minu väike „võlg“ on, et lubasin Instagrami Q&A-s jagada vastuseid suurimatest prohmakatest, mida inimesed teevad ehitamisel/renoveerimisel. Kuna ma ise neile kõigile vastata ei osanud, läksin saba jalgevahel Merlyni jutule. Teiseks räägime siis selgeks, mis juhtus Kristinaga? Kõik on kuulnud tema nutvaid storysid Instagramist, aga kuna need on nüüdseks ära kustunud, siis saan küsimusi, mis meil siis juhtus?
Miks Kristina siis endast välja läks?
Kristinale saadeti Kroonika artikkel, kus oli üle 500 kommentaari ja pigem väga negatiivse fooniga. Nädalast nädalasse on iga artikli alla kommenteerijad kirjutanud kõike, mida sülg suhu on toonud. Küll me keerame selle korteri ikka täiesti pekki, siis peaks Kristina päris tööle minema või minema tagasi sinna, kus ta tuli. Kallid inimesed – kuhu ta siis tagasi läheb? Pelgulinna sünnitusmajja? Sealt ta ju tuli!
Mina palusin Kristinal tulla kaassaatejuhiks sellesse projekti, mitte seetõttu, et ta oskas super hästi ehitada, vaid seetõttu, et ta on tõesti üks äärmiselt lõbus ja naljakas inimene. Me kumbki ei oska ehitada ja me kumbki pole sellest esimesest päevast peale ka mingit saladust teinud. Küll aga mulle väga meeldib, kuidas Kristina kõikidest nendest ehitustöödest, mis Andree meile ette söödab naerusuil välja ujub. Ja need tema emotsioonid ja reaktsioonid! Selle saate eesmärk pole olnud kunagi teha uut Nurgakivi, vaid läheneda renoveerimisele meelelahutuslikult, kus teeme ka ise kõiki neid etappe kaasa ning jagame oma kogemust tööde käigus. Seejuures pole aga kuskil öeldud, et see meie õppeprotsess peaks teab, mis surmtõsine olema. Ei pea.
Mille peale siis inimesed ärritusid?
Esmalt läksid inimesed närvi, kui Kristina viskas nalja, et läheb Soome ehitajaks. Kallid inimesed – ei pea kartma. Ei võta Kristina kellegi tööd ära ja Soome ehitaja jutt oli kõigest huumor.
Seejärel ärritusid inimesed, kui Kristina tegi nalja, kus ta räägib hüpoteetiliselt, kui pooled eestlased annaks talle 1 euro, saaks ta väga ilusa kodu. Saakski ju väga ilusa kodu! See aga ei tähenda, et ta oleks kuskil annetusi kerjamas käinud – kas nägite kuskil Kristina a/a numbrit? Ei näinud. Üks naisterahvas võttis selle väga vahvalt kokku – hüpoteetiliselt kui ma jookseks igapäev 10 kilomeetrit, oleks mul kuus hüpoteetiliselt 300 kilomeetrit joostud. Mis aga ei tähenda, et ma peaks nüüd jooksma hakkama. Võtkem elu huumoriga.
Mina olen igatahes Kristinale VÄGA tänulik, et ta oli nõus minuga sellele teekonnale kaasa tulema. Ja las need netikommentaatorid siis kirjutavad, millised me välja näeme ja kuidas me absoluutselt ei saa hakkama ning kuidas peale meie „suurepäraseid“ renoveerimistöid tuleb korter kindlasti uuesti renoveerida lasta.
Mis ma teile siis selle peale vastan?
..Me ei tee neid renoveerimistöid omapeaga, vaid meid juhendavad spetsialistid, kes vastutavad ehituskvaliteedi eest. Täna võin täiesti veendunult öelda, et seda korterit renoveerides on sellesse panustatud kordades rohkem kui tavapäraste flipp korterite puhul.
Kurb on tegelikult aga see, et need inimesed, kes end kommentaariumites välja elavad – kui heas kohas nad iseendaga päriselt on? Õnnelik inimene ei kuluta enda väärtuslikku aega sopa loopimisele. Meie saame ju selle korteri nagunii tehtud – ükskõik, mida keegi kuskil meist kirjutab, aga ma ei kujutagi, mis ajendab üht inimest inetult kirjutama teise inimese kohta nädalast nädalasse, kes pole talle mitte midagi teinud? Ehk ei peagi mõistma. Samas eks siin paika ka ütlus, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
Tagasi ehituse valdkonda
Kui Instagramis saite oma küsimusi esitada, jäi siin õhku mitu küsimust, millele ma ise vastata ei osanud ning lubasin neile vastata konsulteerides Merlyn Subkaga DeVida arhitektuuri- ja disainkeskusest. Merlyn on aastaid nõustanud kliente, nii ehitus- ja kasutuslubade, disaini kui ka arhitektuuri küsimustes.
Põrgatasin Teie küsimused Merlynile ning jagan Teiega temalt saadud teadmisi.
Mis siis on kõige suuremad ämbrid, mida inimesed renoveerides/ehitades teevad?
Kõige suuremaks „apsakaks“ võiks lugeda ebaseaduslikku ehitamist. Kui ehitis ei ole kooskõlastatud, võib sellele järgneda väga palju probleeme – näiteks ei saagi valmiskujul ehitist seadustada ning halvimal juhul võib järgneda hoone algsel kujul taastamine või uuel kujul ümber ehitamine, millega kaasneb ka uue ehitusprojekti ning ehitusteatise või ehitusloa taotlemine. Kõige kurvema stsenaariumi korral on ka ebaseaduslikud ehitised sundlammutatud ning lammutustööde kulud nõutakse sisse kinnistu omanikult. Ehk ebaseaduslik ehitamine toob väga suure raha- ja ajakulu.
Mida see siis tegelikkuses tähendab? Mis asi on ebaseaduslik ehitus?
Näiteks : Kui Marjen Võsujalg ärkab hommikul üles ja otsustab, et ma hakkan täna nüüd maja püsti panema, lööme kopa mulda, ilma ühegi linna- ja vallavalitsuse kooskõlatuseta, ehitusprojekti või ehitusloata.
Teine variant on muidugi ka see, et ehitis ei vasta kehtivale detailplaneeringule. Näiteks: luba on ühekorrusele majale, aga püsti on pandud kahekorruseline maja.
Näiteks elamumaa ostu puhul tuleks ka alati tutvuda olemasoleva olukorraga: detail- ja üldplaneeringuga. Kas ostetaval elamumaal on kehtiv ehitusluba olemas.
Mida silmas pidada korterit / maja ostes?
Väga tähtis on uurida, kas ostetav kinnisvara vastab kooskõlastatud ehitusprojektile. Ehk kui hakkad ise ehitama, siis tuleks alustada ehitusprojektist ja ehitusloast, seejärel ehitustöödest ja nende dokumenteerimisest ning kõige lõpuks kasutusloa taotlemisest.
Tahan osta kinnisvara, aga kust saan kontrollida, kas ostetaval objektil on kõik vajalikud kooskõlastused olemas?
Kooskõlastatud projekti leiab kas Linna arhiivist või ehitisregistrist. Samuti tuleb veenduda, et ostetava kinnisvara ruutmeetrid/andmed oleksid samad nii ehitisregistris, kinnistusraamatus, kui ka ostetavas korteris/majas/äripinnal. Kui kinnistusraamatus ja ehitisregistris andmed ei ühti, tuleb välja selgitada, miks andmed erinevad.
Kontrollida tuleb, kas nii korteril kui ka majal tervikuna on kehtiv kasutusluba olemas või kas pärast ehitamist on esitatud kasutusteatis.
Lisaks on oluline veenduda, kas tegemist on elu- või mitteeluruumiga. Näiteks varasemalt on lubatud ehitada kortereid keldrikorrusele, aga tänasel päeval ei ole see seadusega kooskõlas. Merlyn teadis jagada ka juhuseid, kus uued kortermajad ehitatakse äripindadena ning tegelikkuses kasutatakse neid samuti eluruumidena.
Kui ostetaval kinnisvaral pole kasutusluba, mis see ostja jaoks tähendab?
Esmalt on tegemist turvalisuses ja ohutuses – kui kinnisvaral on kasutusluba olemas, saad olla veendunud, et seal on turvaline elada.
Kui hoonel puudub kasutusluba, siis üks probleem, mis kohe tekib, on kinnisvara müümine. Tavaliselt ei anna pangad laenu, kui kinnisvaral puudub kasutusluba (Üks variant on muidugi anda pangale tähtaeg, mille jooksul peab kasutusloa taotlema, mis toob ostjale täiendavaid raha- ja närvikulu (Eriti kui proovid kõike omal käel teha ning ei kasuta professionaalide abi).
Lisaks ei ole kasutusloa puhul võimalik ka kindlustada oma kinnisvara. Nt tulekahju korral on kinldustusfirmal õigus kahjuhüvitist vähendada või koguni keelduda hüvitise maksmisest. Samuti on tegelikkuses kasutusloa puudumisel kohalikul omavalitsusel õigus kinnivara omanikku trahvida.
Ehitise nõuetele vastavuse eest vastutab kinnisvara omanik. Kui eelmine omanik on teinud omavolilisi ümberehitusi, vastutab pärast ostu-müügi protsessi uus omanik. Kui omanik ei oska ise kontrollida, kas ostetav kinnisvara vastab projektile, registritele, siis tuleks pidada nõu spetsialistiga. Jah, see on tasuline teenus, aga kokkuvõtteks säästab see väga palju nii aja- kui rahakulu.
Õhksoojuspumbad on tõeline peavalu
Üllataval kombel on väga suur probleem ka õhksoojuspumpade paigaldamine. Tihti soojuspumpade paigaldajad ei teavita kliente ning omanikel puudub selles osas teadmine, et ka õhksoojuspumba paigaldamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt ning vastavalt, kas ehitusteatis või ehitusloa taotlus. Tegemist on seaduse mõistes fassaadi muutmisega ehk ümberehitamisega. Tavaliselt ei ole lubatud paigaldada soojuspumpa tänavalt nähtavasse kohta ning soojuspump peab sobituma fassaadiga ehk soojuspump tuleb ümbritseda varjustusega või peab olema fassaadiga sama tooni. Üldiselt on lubatud paigaldada soojuspump maapinnale, mitte kõrgele kuskile nähtavale kohale ning torud tuleb viia läbi sokli. Muidugi see ei ole alati 100% nii kõik sõltub objektist, kuhu soovitakse soojuspump paigaldada.
Merlyn jagas ka mitmeid kliendi lugusid, kes on paigaldanud ebaseaduslikult õhksoojuspumba ning hiljem on pidanud kliendid õhksoojuspumba ümber tõstma või halvemal juhul koguni eemaldama. Samas teadis ta öelda, et on olnud ka neid õnnelikke kliente, kes on saanud ka tagasiulatuvalt kooskõlastuse, aga see kõik sõltub ikka ja jälle konkreetsest olukorrast.
Millised asju tuleb kooskõlastada korteri renoveerimisel? Kandvad seinad / mitte kandvad seinad? Mida tuleb kooskõlastada? Kus?
Kuna see on oluliselt detailsem ja keerukam, jagas ta minuga tabelit. Allpool olev tabel annab ülevaate ehitustegevustest hoone ehitamisel ja mida tuleb ehitamise korral esitada kohalikule omavalitsusele.
Ehitusseadustik lisa 1
Tooksin siinkohal välja ka mõned mõisted, et hõlbustada tabeli lugemist:
– Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.
– Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ning asendamine, tehnosüsteemide muutmine, aga ka osaline lammutamine.
Deklaratsioonid – millal vajalik ,millal pole vajalik?
Esmalt peaks kindlasti olemas olema ehitusprojekt, mis oli ehitamise aluseks, sh ka töö ja/või põhiprojektid, kaasa arvatud tehnosüsteemide ehitamise projekt (näiteks gaasivarustuse projekt, elektrisüsteemi ehitamise projekt jmt).
Vajalik on esitada ja ehitajalt küsida järgnevaid ehitusdokumendid:
ehituspäevikud; kaetud tööde aktid; mõõteprotokollid (näiteks elektrisüsteemi mõõdistus, elektri- ja gaasipaigaldise auditi protokoll); teostusjoonised (näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonis, elektripaigaldise teostusjoonised).
Kui ehitamist ei ole dokumenteeritud, tuleb tellida pädevalt ehituseksperdilt ehitise audit, mis tõendab, et ehitustööd on tehtud projektijärgselt ja nõuetekohaselt.
Miks mina pöördusin just Merlyni poole?
Ma teadsin, et Merlyn on väga pikalt töötanud arhitektina. Tänaseks on ta üle 5 aasta pakkunud teenust enda büroo kaudu, aga teadsin, et enne seda töötas ta Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, kus tegeleski just ehitusvaldkonna ning ehitusprojektidega. Lisaks on ta aidanud minu enda lähedast üsna keerulises olukorras tagasiulatuvalt kasutuslubade saamisel. Kui ma ise oma kinnisvara mõtteid veeratan, olen nii mõnelgi korral ka varem temaga nõu pidanud, kuna tean, et ta tõepoolest teab antud valdkonnast kõike – alustades krundi planeerimist/detailplaneeringu koostamisest, ehitusprojekti koostamisest, ehitusdokumentatsiooni koostamisest, lõpetades ehitus- ja kasutusloa taotlemisega.
Vasta prostadine-le Tühista vastus